Aristarhos ja koduliblikas

 
     Hea eestlasest lugeja!
     Vene server ei saa kahjuks neid ta"hti, millel on ta"pid v6i laine peal, 6igesti kujutada. Nende asemel on tekstis kas semikoolon v6i x v6i veel mingi muu symbol. Olen pyydnud neid ykshaaval asendada arusaadavate symbolitega, aga neid on nii metsikult palju, et igal pool seda siiski teinud pole.
   Palun vabandust, et lugemine pole siin eriti mugav.
                Helju Rebane


ARISTARHOS JA KODULIBLIKAS               

     Aristarhos n@gi liblikat juba eemalt. Tohutu suur, kirju nagu paabulinnu sulg, tiivad laiali, istus liblikas teerajal, mida mo"o"da noormees kodu poole astus.
     Noormees tardus yllatusest alguses soolasambaks, pani aga siis portfelli sygiseste kollaste puulehtedega kaetud muru peale maha ja hakkas kikivarvul liblika poole hiilima.
     Kuid tollel polnudki plaanis minema lennata. Isegi siis, kui tema peale oli juba langenud hiiliva noormehe vari, istus ta teed t6kestades rahumeeli edasi.
     Hiljem m6tetega selle hetke juurde tagasi tulles, meenus Aristarhosele, et tal oli olnud tookord imelik tunne, et liblikas nagu irvitaks tema yle.
     A"kitselt pani liblikas tiivad kokku. See muutis ta nii abituks, otsekui tahaks ta o"elda: «V6ta mind ka"tte ja tee minuga, mida iganes tahad».
     Aristarhos v6ttiski kahe ka"ega va"ga ettevaatlikult liblika kokkupandud tiibadest kinni. Too ei liigutanud ennast. Rippus rahumeeli noormehe k@te vahel, nagu puuduks tal enesealalhoiuinstinkt. Koduliblikas, tuli Aristarhosele a"kki pa"he imelik s6na.
     Ja"rgmisel pa"eval pidid projekteerimisbyroo to"o"tajad peaaegu n@rvivapustuse saama, kui nende vaikse jutuvada vahele trygis @kitselt Aristarhose vali h@@l:
     - Kuulge, kutid, kas keegi teab, mida liblikad so"o"vad?
     Eriti rabas to"o"kaaslasi po"s6na «kutid», mis polnud inimpelglikule Aristarhosele sugugi omane. Ta ha"benes to"o"kaaslasi, eriti naisi. Esimesena peaaegu kunagi juttu ei alustanud. Kui aga keegi tema poole po"o"rdus, hakkasid noormehe k6rvalestad punetama ja pikema jutuajamise l6puks olid  k6rvad lausa tulipunased.
     Aristarhose ema, yks eesti nimedeleiutamise esimesi pa"a"sukesi, oli pojale pandud nime yle va"ga uhke. Ent poeg tundis iga kord piinlikkust, kui temalt nime kysiti. K6nnak oli noormehel ka kuidagi imelik - ta k6ndis, ka"ed vastu kylgi surutud, nagu seisaks auvalves.
    "Kapsast."oletas viimaks keegi, aimamata, millise andestamatu vea teeb.
    Tema kaunitar ja - kapsapea otsas turnimas! Aristarhos ja"i mornilt vait ja edaspidi seda kolleegi enam ei teretanud.
    To"o"pa"eva l6ppedes ka"is Aristarhos a"ra raamatukogus, kus tal 6nnestus va"lja selgitada, et liblikad imevad imilondiga 6itest magusat vedelikku, nektarit, mida aga kusagil myygil pole.
     Noormees leidis siiski lahenduse. Ta hakkas liblikale ostma lilli, lausa lillesylemeid. Kahjuks eelistas liblikas roose, miskipa"rast k6ige kallimaid.             Aristarhos hakkaski koju tassima suuri roosikimpe. 6htuti istus ta kodus diivanil ja ja"lgis heldimusega, kuidas liblikas k6igepealt suures p6randavaasis seisva lillekimbu kohal tiirleb, laskub siis sellele, haarab  ka"pakestega varrest kinni ning laseb 6ie sydamesse oma "imilondi". Kuna see vastik s6na noormehe meelest tema iludusega kokku ei sobinud, ristis Aristarhos londi hoopis ninakeseks.
     Et aga roosid olid talvel va"ga kallid, tuli kusagilt lisato"o"d otsida. Aristarhos sai kaubale naaberosakonna ylemusega ja teenis nyyd ma"rksa rohkem kui varem. Raha sai pidevalt k6rvale panna.
     Peagi tuli lumi maha, saabus talv. Aristarhos ja"lgis murelikult liblikat – et kas temaga ei juhtu a"kki midagi ootamatut. Liblikas oli rahu ise. T6si kyll, tal ei tulnud pa"hegi tervitada to"o"lt koju naasenud Aristarhost esikusse lendamisega v6i mingil muul kombel. Kaunitar rippus rahumeeli edasi oma lemmikkohal - k6rgel lae all, pitskardinasse klammerdunult, meenutades tohutu suurt kirjut hiina lehvikut.
     Aristarhos pesi aknad puhtaks ja vahetas vana pitskardina uue vastu. Uus kardin oli kallis ja kaasaegse mustriga.
     Aga siiski - liblikas lubas noormehel m6nikord ha"mmastavalt kuulelikult 6rnadest kokkupandud tiibadest kinni v6tta ja mujale viia.
     To"o"kaaslastele torkas yha enam silma muutus, mis oli toimunud Aristarhosega. Noormees oli hakanud ha"sti, isegi elegantselt riietuma, segas heast peast vahele teiste jutuajamisesse ja ja"ttis nyyd inimese mulje, kes on pidevalt eksalteeritud meeleolus.
     Millest to"o" juures jutt ka ei ka"inud, oskas Aristarhos ikka ja alati veeretada see lilledele. Et kui hirmkallid on praegu roosid, kust saaks l6hnavaid lilli, sest «isegi roosidel pole enam l6hna!» ja «kas on ikka m6tet tuua lilli Hollandist, oleks ju palju etem kasvatada ma"rksa toitvamaid lilli otse kohapeal, Eestis».
     Need «toitvad lilled» tegid noormehest kolleegide heatahtliku pila ma"rklaua. Tagaselja sosistati «toitvad lilled tulevad».
     Suured muudatused leidsid aset ka noormehe kodus. Aristarhos miskipa"rast ei osanud varem ta"hele panna, kui troostitu on 6igupoolest tema elamine. Kui kulunud on diivan, mille talle olid ja"tnud pensionдridest vanemad, kes kolisid elama maale, va"ikesesse alevikku Tallinna la"histel. Kui pleekinud on tapeet. Noormees oli pikki aastaid va"gagi viisakalt teeninud, tunduvalt rohkem k6rvale pannud, kui tema to"o"kaaslased, kes palju aega ja raha raiskasid seltskonnaelu peale. Miks siis mitte vahetada korter suurema ja parema vastu?  Sinna sobiks uhke liblikas tunduvalt paremini.
     Varsti said to"o"kaaslased teada, et Aristarhos remondib oma uut, pangalaenuga ostetud vanalinnakorterit. Hakati arutama remondi yksikasju; kysiti, kas l6pp paistab, vihjati, et kyll oleks tore soolaleivapeole tulla.     Aristarhosele need jutud meeldisid, ta tegi salapa"rase na"o ja lubas, et jah, seda muidugi; saab olema va"gev pidu, pealegi on tal yks yllatus varuks.
     "Kyllap ta kavatseb meile piduso"o"giks toitvaid lilli pakkuda, mis muud!" naersid naised tagaselja.
     Remont kestis kogu talve, aga sai viimaks ometi la"bi. Kogu see aeg oli Aristarhos na"rvis, et kas liblikal on ikka aguli odavas yyrikorteris hea olla.    Ent sealgi klammerdus kaunitar jalamaid pitskardinasse ja ka"is vaasi kallal roosikimpudest nektarit imemas. Polnud tal ha"da midagi.
      Aga see-eest uues korteris hakkas liblikas ootamatult iseloomu na"itama.    Lae k6rgus oli nyyd yle nelja meetri ja kui ta istus taas k6rgel lae all, kardinapuu la"hedal, ei saanud toolile roninud Aristarhos teda enam mitte kuidagi ka"tte. Noormees seisis tihti tykk aega, pea kuklas, akna all, keelitades liblikat madalamale laskuma, aga too teeskles kurti ega teinud temast va"lja. Ei ja"a"nud muud yle, tuli treppredel muretseda. Liblikas leidis, et see on tore mдnguasi. Ootas kannatlikult дra, kuni noormees valju kolina saatel redeli pysti pani ja yles ronis ning lendles ma"ngeldes mujale just siis, kui noormees ka"si tema poole sirutades paluma hakkas:«Ole pai, tule alla!»
     Tдnavarentslites voolas juba sulavesi, mдrtsipдike soojendas lootustдratavalt. Paljud tдhistasid ikka veel tasapisi unustuse hхlma vajuvat naistepдeva ja Aristarhos leidis, et see on hea p6hjus liblikale suur l6hnav roosisьlem osta, mille jдrel ta kдiski дra kasvuhoones Tallinna lдhistel.
Liblikas kiitis asja heaks ja lendas otsemaid, kui Aristarchos oli koju jхudnud, rooside kallale.
6nnelik noormees jдlgis heldimusega seda, tхesti ьlimalt esteetilist, vaatepilti. Oli aeg kutsuda kolleegid kьlla ja hellitada ka nende esteetilisi tundeid.
Kьlalised vaatasid vaimustusega k6igepealt korteri ьle. Ainult ьhte tuppa ei lubanud peremees neil minna, цeldes, et sealt tulebki ьllatus.
Peolaud oli lookas, peremehe silmad sдrasid.
- Aga kuhu siis ьllatus jддb? – n6udsid naised, kes olid хhtu lхpupoole vдheke vinti jддnud.
Alles siis avas peremees suletud toa ukse. K6ik ahhetasid, kui liblikas sealt vдlja valguse kдtte lendas ja jддdes oma harjumusele truuks, pitskardinasse klammerdus. Aga, vist meelega edvistades, ei pannud ta tiibu kokku, vaid lхi need lahti, et rahval oleks vхimalik teda imetleda.
«Sa mu kullatьkk,» kiitis Aristarhos m6ttes ta teguviisi heaks.
- Uskumatu! – kдratsesid kolleegid lдbisegi. – Kust sa ta said?
- Ise tuli, - oli noormees uhke. – Minu koduliblikas.
Ega teised seda juttu eriti ei uskunud, aga  liblika ilu vapustas k6iki.
Kuna kхik peale peremehe enda olid suitsetajad ja parajalt auru all, ei jддnud Aristarhosel muud ьle, kui lubada kццgis suitsu teha.
Tubakasuitsu lхhn paelus vist liblikat, sest ka tema lendles peatselt kццki. Tegi mхne tiiru suitsetajate peade kohal ja дkki vхttis kдtte ja lendas avatud aknast vдlja. Ning oligi lдinud…
Paari pдeva pдrast esitas morn ja sхnakehv Aristarhos lahkumisavalduse.
               
                ***

Palju aastaid hiljem luges ьks tema endine tццkaaslane «Хhtulehes» kuulutust, et Pirita Lillepaviljonis avati nдitus «Liblikad ja tдnapдev», kus on vдljas suur liblikate kogu, mille on kogunud Pariisis elav eestlane, keegi Aristarhos K.
Siinkohal mainime, et kollektiiv, kus Aristarhos varem tццtas, oli vдhe muutunud. Saadeti pensionile ьks alalхpmata virisev vanem daam ja asemele vхeti noor spetsialist, igast asjast vasikavaimustusse sattuv neiu.
Pьhapдeval mindi ьheskoos nдitusele.
Kohe nдitusesaali lдvelt nдhti saali keskel seismas Aristarhost, kellelt aastad polnud midagi rццvinud.  Pigem vastupidi. Mehel oli smoking seljas ja kikilips ees. Mхlemas kдevangus ripnes tal ьlipikk ja ьlikхhn blondiin, tikkkontsaga kingad jalas. Kollektsionддr vastas tema ьmber tunglevate nдitusekьlastajate kьsimustele. Kхikjal – seintel, laudade klaasvitriinide klaasi all ilutsesid nхelaga aluse kьlge kinnitatud, hoolikalt silutud tiibadega, kuivatatud liblikad. Kollektsiooni ilu ja mitmekesisus rabas kхiki. Nдituse kuluaarides rддgiti, et Aristarhos olevat juba ammu oma esimese miljoni teeninud ja praegu tema varandust polegi enam vхimalik tдpselt hinnata, kuid on teada, et tal on korter Pariisi kuueteiskьmnendas linnajaos, mis, muidugi, ei ьtle mitteprantslasele midagi, kuid hддletoon, millega seda tхsiasja mainiti, ьtles kхik.
Aristarhos nдgi endisi tццkaaslasi, jдttis blondiinid sinnapaika, tuli vanade tuttavate juurde, surus sundimatult kхigil kдtt, tegi lхbusalt silma uuele neiule ning kьsis, naljaviluks meelega murrakut kasutades: «No kuda siis nдitus on ka?»
Ьllataval kombel anti mхne meelest kхrgemas seltskonnas kohatu semulik kдitumine andeks, see koguni lisas mehe imaagole tдiendavat vхlu.
- Pagan vхtaks, Aristarhos,  oled ikka ьks дge
vend, - lausus endine ьlemus. – Mis sa arvad, jдrsku teeme homme sinu auks minu suvilas saunaхhtu?
- Oleks vahva kьll, aga kahjuks homme samal
kellaajal olen ma juba Helsingi poole teel ja sealt lendan edasi Tokiosse. Avan seal vдikese liblikamuuseumi.
- Teil on vхrratu liblikate kogu! – hььatas noor spetsialist, kes oli lausa joovastuses, et saab suhelda very important person`iga. – Te nii kangesti armastate liblikaid!
- Oojaa, - lausus Aristarchos tдhendusrikkalt, neiule sьgavalt silma vaadates. – Sa ei suuda endale ettegi kujutada, kuidas ma neid a r m a s t a n.