Oudelugu. Tondijutt

Kirjanik: Ado Kaevand.

    Ta astus ;htusel ajal ;hest k;latoast ;ue!
;ues oli kottpime. Ei n;inud s;rmega suhu pista.
Ta ei saanud kuidagi moodi sammugi edasi. Ja siis:
ta hakkas neljak;pukil edasi minema, et natukenegi
tee kohta tunda. J;udes ;ue nurgalt
edasi tuli juba mingi teekoht. Ja nii
siis ta edasi komberdas. Kobades n;ppudega rattaroopaid!
J;udes puude ;;rsest tee;;rse oli edasi  minek juba ;ige
natukene juba parem! Sest ;hel pool olid puud ja p;;sad,
teisel pool aga p;ld. Ja nii ta siis kodu poole p;;dleski.
Kord p;sti t;ustes, kord neljak;pukil rattaroopaid kobades.
    Kodumajani oli ju vaid ainult sirka kilomeeter kolmveerandil!
Tulek oli ju Soonlepa m;elt.Rehepapi perest. M;el oli sel ajal ka
k;lakiik. Kus rahvas ikka aeg ajalt k;is.

    Aga perest tulija j;udis juba kohani kus teiselpool teed
algasid sarapuu p;;sad. Kojuj;udmise edasiliikumine j;tkus samas
vaimus. Ja ta j;udis kohani kus teiselpool teed asus nn. Veskim;e.
Arvata v;ib: midagi esimesest aastatuhandete. Sest varem est on
;mber ringi ainult mingisugused lahtised randkivid ja mingi ringikujuline
lohk. Ja tihedad sarapuu p;;sad. Ja ;mrus oli plekkvaikne!
Ja ikkagi oli tunde kus kil mingit ;revusk! Ja siis ;kki ta kuuleb tee
;;rest vasakul pool k;ljest sarapuule vahelt tulevat selgesti
tulevat seda, et keegi saeb midagi. ;mbrus on kottpime, plekkvaikne ;;, ja
selles ;;d ;kki keegi saeb. Imelik! P;;saste vahel! Koju p;rgija oli aga
noor ja uljas. Ja ta m;tles: l;hen ;ige vaata kes see seal k;lk v;ib olla.
Aga siis turgatas tal p;he, kui ma n;;d l;hen ja vaatan siis ma  ;kki eksin
;ra.
    Ja ta loonud sellest julgest m;ttest. Kodu polnud ju enam ka kaugel.Ainult m;nisada meetrit. Ja ta j;udiski kohale. Ainult, et ;ks kohalik naaba olevat ka kunagi n;inud, et ;ks mees olevat seal saaginud puid ja siis ;kki
olevat silme alt kadunud.
    Selline ;htuse tondi jutt.